Tallinna Polütehnikum
ARVUTITE JA INTERNETI KASUTAMINE EESTI ELANIKE HULGAS
Koostaja: Andrei Kübar
PA-96
Tallinn, 1998
SISUKORD:
Lühikokkuvõte
Sissejuhatus
I Metoodika kirjeldus
II Tulemused
2.1. Arvuti kasutamine üldse
2.1.1. Üleüldine kasutamine
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
2.1.5. Arvuti mittekasutajad
2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
2.2.2. Arvuti kodus
2.3. Arvuti kasutamispõhjused
2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
2.3.2. Interneti kasutamine
2.3.3. E-maili kasutamine
4. Märksõnade teadmine
5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
LÜHIKOKKUVÕTE
Lähtuvalt Balti meediateabe AS poolt läbiviidud esinduslikust uuringust
Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikkekasutanud kunagi oma elus arvutit.
• 15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nendevanematest on seda teinud ainult iga viies ehk üle kolme korra vähem.
Päevas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5% 15 -
74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.
• Arvuti suurkasutajaid - inimesi, kes kasutavad arvutit viiel võienamal päeval nädalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustadajärgmiste tunnustega 20-49aastased, kõrgharidusega ja heal järjel olevadinimesed.
• Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht, millelejärgneb kool ja kodu. Küllatki tähtis on ka arvuti kasutamiskohana sõpradeja tuttavate kodu. Märkimist väärib kooli osatähtsus arvuti kasutuskohanavaesemate ja maa-elanike hulgas.
• Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% järgmise 12 kuu jooksul arvutitkasutama hakata, mis võib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi võrra.
• Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole onseda ka teinud. Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise võikeegi pereliikmetest osta arvutit.
• Peamiseks põhjuseks, miks arvutit kasutatakse ontekstitöötlusprogrammide kasutamine, millele järgnevad arvutimängudemängimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud viimasekuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus internetiühendusega arvuti. Märkimist väärib, et Eesti interneti kasutajate hulgassarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia vastavale näitajale.
Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste pärusmaa - 89% Eestiinterneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat. Peamiseks internetikasutamise põhjuseks oli informatsiooni otsimine.
• E-maili suurt potentsiaali on märkinud mitmed uurijad. Eestis onsaanud või saatnud e-maili 5% elanikest.
• Teemaga seotud märksõnadest teatakse kõige paremini sõna "Internet",millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kõigist vastajatest.
• Erinevatest väidetest, millega mõõdeti erinevaid hoiakuid ja hirme,mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, pälvis kõigesuurema üksmeele internetipunktide idee (81% nõus ideega). 73% vastajatestnõustus sellega, et arvuti jääb tänu oma hinnale rikkamate inimestepärusmaaks. Võrdselt 62% oli nõus väidetega "Mul ei ole mingit kartustarvuti kasutamisel "(ei olnud nõus 16%) ja" Arvuti peaks olema peamiseltselleks, et teha tööasju "(ei olnud nõus 30%). Kõige väiksem oli nõustujateja mittenõustujate osakaal mõnevõrra provotseeriva väite, et internetigasamaväärse info saab kätte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46%nõus ja 34% ei olnud nõus).
SISSEJUHATUS
Ajavahemikul 13 .- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic
Media Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames läbi uuringu "Arvutite jainterneti kasutamisest Eesti elanike hulgas ".
Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalistuuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimaseaastakümne jooksul olnud üks enim arenenud majandusharu. Areng on olnudmärkimisväärne nii majandusharu rahalises väärtuses kui ka riistvara jatarkvara üleüldise arengu ning kasutajate seisukohalt. Eestile ei kuuluküll selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega võime tunnistada, et
Eesti ei sörgi ka kogu ülejäänud maailma sabas vaid pürib julgeltinfomaailma 'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud "Tiigrihüppe"projekt on mitmeidki huvirühmi Eestis sundinud tõsisemalt analüüsimahetkeolukorda, et mõista, milliselt platvormilt me arenema hakkame võiõigemini, milline on hetkeseis protsessi puhul, mis toimub otsustajatestsõltumatult, ja kuivõrd ning mis suunas oleks neid 'hüppajaid' vajasuunata. Antud uuringu esmane eesmärk ongi anda läbilõige veebruaris 1997
Eesti ühiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest,tarbimisest ning võimalike hirmude ja ohtude selgitamine 'teisekirjaoskuse 'suhtes.
Uuring viidi läbi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP
Eesti projekt). Võimaldamaks ühiskonnale oluliste andmete laialdasematkasutamist ja eneseanalüüsi teostamist, siis on antud uuring lisakspaberkujul täisaruandele ja lühikokkuvõttele leitav ka Internetikoduleheküljelt http://www.bmf.ee/internet.html. Uuringu tulemusteomandiõigus kuulub Balti Meediateabe ASile.
Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas onesitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.
Paberaruande lisas on esitatud küsimustik (nii eesti kui ka vene keeles) jatabelaruanne.
METOODIKA KIRJELDUS
Valim ja küsitlus
Uuring viidi läbi personaalintervjuusid (face-to-face interviews)kasutades. Küsitlustöös osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud AS
EMORi küsitlejat. Valimi koostamise aluseks võeti Eesti Statistikaametiarvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi koostamisemeetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. Väljavõte on esinduslik
Eesti 15-74aastaste elanike lõikes, kelle arv on seisuga 1. jaanuar 1996
1108167.
Küsitlus plaaniti viia läbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati
996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.
Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse,rahvuse ja asulatüübi lõikeid.
Andmetöötlus
Andmete töötlemisel kasutati andmeanalüüsiprogrammi ODIN.
Andmetabelite uurimisel ja tulemustest järelduste tegemisel tulebarvestada valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% tõenäosusega,arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alarühmade arvulist suurust.
Teostajad
Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:
Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik
Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimägi
Valimi koostamine: Helje Proosa
Küsitlustöö koordineerimine: Marge Vainre
Andmesisestus: Marit Talivee
Tabeltöötlus: Karin Laur
Graafilised tööd: Garry Ingel
Tõlkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger
Tõlkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimägi, Karin Laur
II TULEMUSED
2.1. Arvuti kasutamine üldse
Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakümneid varemhiigelsuured nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt vähestespetsialistide pärusmaa, kes suutsid nendega töötada, on muutunud tänasekstarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate eesmärkon viia arvuti või see mis arvutist alles jääb igaühe koju ning võrdustadaarvuti telefoni, raadio või teleriga.
2.1.1. Üleüldine kasutamine
Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud omaelus personaalarvutit, kompuutrit.
Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kuikolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanemateston seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekümnes.
Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel onolnud arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%).
Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored (15 -
29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%), nooredeestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). Kõige vähem 50aastasedja vanemad mitte-eestlannad (5 %).
Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka üllatus, et erinevategevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud õppurid (80%). Iseendale tööandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%.
Reatöötajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionäridest 4%.
Kõrgharidusega inimestest on arvutit kasutanud üle poole (57%). Allakeskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest,kes kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (üle 2000 krooni sissetulekpereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see näitaja 1001 -
2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%).
Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes polekunagi arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakordaalljärgnevalt:
. 84 tuhat (8% kõigist vastajatest, 23% arvutit üldse kasutanutest) on küll kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui 6 kuud tagasi
. 53 tuhat (5% kõigist vastjatest, 15% arvuti üldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem kui kuu aega tagasi
. 27 tuhat (3% kõigist vastajatest, 7% arvutit üldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem kui nädala aega tagasi
. 198 tuhat (18% kõigist vastajatest, 55% arvutit üldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase nädala jooksul
Arvutit vähemalt kord nädalas kasutanud jagunevad vastavalt kasutatudpäevade arvule:
. 39 tuhat (4% kõigist vastajatest, 20% arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit ühel päeval nädalas
. 49 tuhat (5% kõigist vastajatest, 25% arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal päeval nädalas
. 62 tuhat (6% kõigist vastajatest, 31% arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit viiel päeval nädalas
. 47 tuhat (4% kõigist vastajatest, 24% arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel päeval nädalas
. 278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat võib nimetada Eestis arvuti kasutajateks (kasutanud arvutit vähemalt kord kuue kuu jooksul), kellest sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nad kasutavad arvutit viiel või enamal päeval nädalas;
Keskmise aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nadkasutavad arvutit 1-4 päeval nädalas;
Vähese aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasidarvutit vähemalt kord 6 kuu jooksul kui vähem kui kord nädalas.
Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48%kõrgharidusega, 67% juhid, spetsialistid või iseendale tööandjad, 38% onsissetulek pereliikme kohta üle 2000 krooni. Joonisel on märgitudsihtrühmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisestenam, rohelisega ja sihtrühmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgasesindatud keskmisest vähem, punasega. Sihtrühmade puhul, kus antudsihtrühma osakaal on samalaadne Eesti keskmisega, on kasutatud sinistgraafiku tulba värvina ..
Keskmise aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustabnende vanus. 44% neist on 15-19aastased.
Arvuti väikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatestenam naisi ja mitte-eestlasi. Lähtudes vastustest küsimustele arvutiviimati kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestiskasutab keskmiselt päevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15 -
74aastastest inimestest.
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
Arvuti sagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimaselkasutuspäeval kokku üle kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmiseaktiivsusega kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2 japoole tunni päevas (140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase nädalajooksul polnud istunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1 tund ja 45minutit (108 minutit). Keskmine päeval arvutit kasutav inimene töötab,kirjutab, mängib või teeb midagi muud arvutis 177 minutit päeva kohta.
Nende, kes kasutasid viimasel päeval üle 3 tunni arvutit, hulgas onenam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
Kõigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on
. 54% kasutanud arvutit oma töökohal,
. 24% koolis,
. 20% kodus,
. 22% sõprade ja tuttavate kodus,
. 6% teiste pereliikmete töö juures,
. 12% sõprade, tuttavate töö juures,
. 1% mujal.
. 71% arvuti kasutajatest on ainult üks koht, kus nad arvutit on viimase 6 kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm või enam.
Viimase nädala jooksul on kasutanud töökoha arvutit 41% arvutikasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, sõprade tuttavatekodus 6% arvuti kasutajatest. Kõigist, kes viimase nädala jooksul arvutitkodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on üles kahe kolmandiku (68%) mehedja 87% eestlasi.
Kõigist, kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligipooltel peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht (45%), millele järgnevadkool 17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks sõprade,tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta öelda ning ülejäänutel on mingimuu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51%juhtudel oma töökohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.
Töökoht on peamine arvuti kasutuskoht kõigile, kes töötavad (vareatöötajad), 30-39aastastele, kõrgharidusega inimestele. Koolis kasutavadarvutit peamiselt õppurid ning keskmisest enam väiksema sissetulekugaperedest ning maa-asulates arvutikasutajad st kool on küllaltki tähtsalpositsioonil vaesematest peredest pärit laste ja noorukite jaoks esmasearvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul.
2.1.5. Arvuti mittekasutajad
Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud,siis on küllaltki tähtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4%inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti järgmise
12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kesvõib-olla hakkavad kasutama. Üle kahe kolmandiku (68%) ei plaani kindlastiarvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvutikasutajatele võib lisanduda järgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat inimest.
41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha järgmise
12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning
16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.
2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
Küsides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutilevõis õigustatult tekkida küsimus, kas kasutatud terminid olid arusaadavad.
Kuna kõik arvutit iseloomustavad sõnad olid toodud kirjalikult kaardil, misesitati vastjale, siis oli võimalikult minimiseeritud küsitleja roll
(hääldamine jne.). Kõigist, kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskohtarvuti kasutamisel, ei leidnud ainult 5% ühtegi iseloomustajat, mis sobikstema peamise arvutiga. Ülejäänute vastustest selgus peamiste arvutitevarustatus erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutitpeamiselt kodus on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole tegemistspetsialistidega nii, et saadud protsente tuleb kindlasti võttareservatsiooniga.
Kõigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasidseda arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem,
10% joystick ja 24% helikaart. Üle veerandi vastajate arvutid onlokaalvõrgus (30%) või ühendatud Internetti (27 %).
Kõigist inimestest, kes kasutavad oma töökohal arvutit on 47% sellearvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimesteosakaal täpselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, etsageli võib oma töökohal arvuti juurde pääsemine paljudel töötavatelinimestel jääda selle taha, et keegi teine on seal juba ees ja teeb midagi.
2.2.2. Arvuti kodus
7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% onisiklik kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer.
Lisaks saab 3% ise või keegi pereliige kasutada töökoha kaasaskantavatarvutit. Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest. Nendest,kellel on võimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus kakasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40 miljonit
USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on arvatavastiüks kõrgemaid näitajaid maailmas.
Nendel, kellel on kodus tavaline personaalarvuti või isiklikkaasaskantav arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest onsellel arvutil hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28% helikaart.
Üle kümnendiku kodus olevatest arvutitest on ühendatud Internetti (13%). Kaantud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete analüüsimisel, sest ülepoolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei kasuta arvutitüldse.
Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise või plaanibkeegi nende pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel onkodus tavaline personaalarvuti või isiklik kaasaskantav arvuti, plaanibseda teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni või vähem pereliikmekohta, plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis üle 2000 kroonisesissetulekuga pereliikme kohta kavatseb järgneva 12 kuu jooksul arvutitmuretseda 13%.
2.3. Arvuti kasutamispõhjused
2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanudtekstitöötlusprogramme, 64% on mänginud arvutimänge, 43% on kasutanudtabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on töötanudraamatupidamisprogrammidega või lugenud Internetis kodulehekülgi. 18%arvutikasutajatest on saatnud või saanud e-maili.
Viimase 7 päeva jooksul on tekstitöötlusprogramme kasutanud 41%,arvutimänge mänginud 31%. Interneti kodulehekülgi on viimase nädala jooksullugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.
Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida taarvutiga teeb, siis 56% mainis tekstitöötlust, 39% arvutimängude mängimistja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on üheks peamiseks tegevuseksinternetis kodulehekülgede lugemine.
Naiste jaoks on meestest tähtsamaks ainult raamatupidamisprogrammidekasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest tähtsamaks programmeerimine jatöö raamatupidamisprogrammidega.
2.3.2. Interneti kasutamine
69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% kõigist 15 -
74aastastest Eesti elanikest. Võrrelduna 1996. aasta sügisega on Internetikasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Võrdluseks võib mainida, et Nua
Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti kasutajateks 1,5%
Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv 100000ni 1996aasta lõpuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17% Uus-
Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli võimalik internettikasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest oli märtsis -aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud uuringu andmetel 24%võimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud internetti viimase 6 kuujooksul ja 12% viimase nädala jooksul.
Interneti nädalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% kõigistinterneti kasutajatest vaatas internetis kodulehekülgi viimase nädalajooksul. Märkimist väärib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus arvuti,millel on interneti ühendus.
Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajatejaotus soo lõikes palju ühtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi
62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute põhjal selleksprotsendiks 90%. Võrrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud, siisoli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka teisteriikide puhul. USAs oli juunis 1996 lähtuvalt uuringust GVU WWW Fifth
Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naisteosakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi internetikasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.
Sarnaselt teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinudnooremate inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses 20 -
29 aastat, 89% 15-39 aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29aastat. USAs oli see 35 aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajadmõnevõrra nooremad 29 aastat.
Interneti kasutajate hulgast koorub välja kaks suurt gruppi: ühed, keson juba üle 1,5 aasta kodulehekülgi lugenud (25%) ja teised, kes ontõelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud). 21%interneti kasutajatest märkis, et nad vaatasid internetis kodulehekülgiesimest korda viimase kuu aja jooksul.
Kui interneti viimane kasutuspäev ja arvutikasutamissagedus onsamalaadses seoses kui arvutikasutamise puhul, siis võib oletada, et 3.5%
Eesti elanikest kasutab keskmisel päeval internetti.
Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised põhjused internetikasutamiseks, siis kaks kolmandikku märkis huvi mingi teema vastu. Ülepoolte puhul oli põhjusteks ka töö jaoks vajaliku info otsimine (56%) jameelelahutus (53%). Tähtsuselt neljandana tuli isikliku elu jaoks vajalikuinfo otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt korraldatud küsitlusepõhjal otsis 82% USA interneti kasutajatest informatsiooni ning 75% olipõhjus seotud haridusega. Võrdluseks võib tuua Jaapani interneti kasutajatepõhjused: 45% otsisid infot toodetest, 35% otsisid tööga seotudinformatsiooni ja 31% otsis erootilist infot. Meie oma uuringus viimaseteema kohta otse ei küsinud, kuid andmed Eesti otsingumootoritest jakasutus (log) failidest näitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond ka
Eestis olemas.
Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgasväike, siis piirdusime hetkel ainult mõne üldküsimusega. Samas on vägatähtis antud uuringuprojekti jätkamisel ka interneti kasutajate täpsemuurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema vähemalt 200-300 vastajat.
2.3.3. E-maili kasutamine
E-maile on saanud või saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eestielanikku ehk 18% kõigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kuiaasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siispraeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on e -maili teel suhtlemisel väga suur potentsiaal. Forrester Research ennustab,et 2001 kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili kasutajaid
USAs 15% elanikkonnast.
Kõigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili küsiti nende e -maili aadressi tüübi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili aadress, 43%kasutab asutuse, firma üldist e-maili, 8% kasutab mõne teise inimeseisiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili kasutajatest eiosanud selle kohta midagi öelda.
2.4. Märksõnade teadmine
Et nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilisemeedia tarbijad, kus kasutatakse erinevaid märksõnu arvuti-ja "uue meedia" --alase info edastamiseks. Päris antud teema alguses esitati vastajale kaart,millel oli toodud erinevad sõnad, mille puhul paluti inimesel öelda,milliseid nendest sõnadest oli ta kuulnud enne tänast intervjuud. Nelisõna, mille tundmist me antud aruandes analüüsime on Internet, World Wide
Web, elektrooniline post (e-mail) ja projekt "Tiigrihüpe".
Sõna "Internet" teadis ligi kolm neljandikku (74%) kõigistvastajatest. Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi ülepoole (55%). Sõna teavad paremini nooremad ja kõrgema haridusega inimesed,samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sõna ainult 27%.
Teised sõnad on veidi raskemad. Sõna "elektrooniline post (e-mail)" olikuulnud ainult 40%, "Tiigrihüppe" projektist 35% ja keerulist ingliskeelsetsõna "World Wide Web" ainult 12%. Sõnu "elektroonilise post" ja "world wideweb "teadsid enam samad rühmad, mis" Interneti "puhul: noored, rikkamad,haritumad ja mehed. "Tiigrihüppe" projekt on küllaltki selgelt teatudeestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8% mitte-eestlastestoli sellest enne seda intervjuud kuulnud. Erinevad vanuserühmad teavad
"Tiigrihüpet" küllaltki sarnaselt. Kõrgharidusega inimeste hulgas on
"Tiigrihüppe" projektist teadjaid 56%.
Võrdluseks on võimalik tuua oktoobris 1996 läbiviidud Advertising
Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel ajalteadis sõna "internet" 94% ja "World Wide Web" 82%. Aasta varem olidvastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga viieskuulnud sõnast "Internet".
2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
Vaatlemaks võimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning mõistmakshirme, mis võivad inimest kammistada arvutite ja interneti kasutamiselesitati vastajale 12 erinevat väidet, mis käsitlesid teatavat arvutitegaseotud hirmu, ohtu või hoiakut ning vastajal paluti hinnata, kas ta onselle väitega täiesti nõus, üldiselt nõus, üldiselt ei ole nõus või ei oleüldse nõus. Alljärgnevalt vaatleme väidetele antud vastuseid lähemalt.
Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne, üksikindiviidist tulenevhirm arvuti kui masina ees. Mõistmaks inimeste hoiakuid ja hirme antudküsimuses, kasutasime kahte väidet, millest esimene oli sõnastatud:
"Arvutite kasutuselevõtt on piiratud, sest paljudel inimestel on hirmarvutite ees "ja teine" Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel ".
Teiste ühiskonnaliimete võimaliku hirmuga arvutite ees nõustus 28%kõigist vastanuist, sellega ei olnud nõus 54% kõigist vastanuist. Teistestenam nõustusid selle väitega arvuti heavy user'id (35%) ja need, kes polearvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda lähema 12 kuu jooksul teha (41 %).
62% vastanuist nõustus väitega, et neil pole personaalselt mingithirmu arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajatehulgas oli see protsent 90%. Huvitav on märkida, et ka arvutit mittekasutajatest ja seda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole mingithirmu arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes pole senikasutanud, kuid plaanivad seda teha järgmise 12 kuu jooksul (23% ei olnudnõus väitega).
Vaadeldes nende väidete omavahelisi koosmõjusid, siis kõige enam oliinimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei olehirmu arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimestearvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% eiosanud ei ühe ega teise variandi puhul oma hoiakut väljendada.
Kultuurilisi hirme otsustasime mõõta kahe vastandliku väitega, millestesimene kõlas "Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega seotudkeelena on ohuks eesti keelele "ja teine" Interneti laiem kasutamine mõjubsoodsalt meie kultuurile ".
Kõigist vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamisearvutialase keelena ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle väiteganõus. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei olenõus 15% vastanuist. õigist vastanuist 38% ei olnud nõus sellega, et inglise keel on ohukseesti keelele ja olid nõus, et internet on soodsa mõjuga eesti kultuurile.
16% oli neid, kes nõustusid nii sellega, et inglise keel ohustab eestikeelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust mõju meie kultuurile. 12%oli neid, kes ei osanud ei ühe ega teise väite puhul seisukohta võtta.
Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, mõõtsime kahe väite abil "Riigi -ja omavalitsused peaksid enda tööd puudutava informatsiooni avalikustama kainterneti kaudu "ja" Avalikes kohtades (raamatukogud, kultuurimajad)peaksid olema internetiga ühendatud arvutid, mida oleks võimalik tasutakasutada ". Sellega, et valitsusorganid peavad oma töö kohta info avaldamaka interneti kaudu nõustus 56% vastanuist, selle vastu oli 16%.
Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja vastaseid ainult 6%.
Kõigist vastajatest 51% oli nõus mõlema väitega. 16% toetasidinternetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganite tööavalikustamise kohta interneti kaudu.
Mõistmaks suhtumisi, mis on seotud arvutite kättesaadavusega,kasutasime samuti kahte väidet "Peagi on loomulik, et enamikes kodudes onolemas arvuti "ja" Arvuti jääb tänu oma hinnale ainult rikkamate inimestepärusmaaks ". Kui 54% vastajatest oli nõus, et peagi on enamikes kodudesarvuti, siis üle kolmandiku (35%) ei nõustunud sellega. Mõni väide hiljemnõustus 73% inimestest, et arvuti jääb rikkamate inimeste pärusmaaks.
Sellele väitele oli vastu ainult 20% vastajatest ..
Seetõttu pole ka üllatus, et 37% inimestest toetab mõlematvastandlikku väidet. Mõistmaks selle vastuolu tähendust, tuleb j?? rgmisesuuringutsüklis lisada antud teema juurde selgitavaid küsimusi. 30%vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetõttu pole seda ka enamikeskodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.
Mõistmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks,kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel kaks väidet "Arvutid ja internetvõimaldavad mõnel inimgrupil haarata kontrolli maailma üle "ja" Arvutid janende abil suhtlemine võimaldavad muuta maailma demokraatlikumaks ". 44%vastajaist on nõus esimese väitega ning 29% on selle vastu, mis näitab, ethirm "Big brother is watching You" on veel täiesti olemas arvutikasutamisel. Arvuti heavy user'itest on nõus selle väitega 34%, mediumuser'itest 44% ja light user'itest 51%. Üle poolte (53%) nõustub, etarvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma demokraatlikumaks. Enim onneid arvuti medium user'ite hulgas - 71%.
Üle veerandi vastajaist (26%) nõustub kahe nii teineteist välistavakuid samas ka täiendava väitega. 18% leiab, et võimu haaramine ei olevõimalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks. Mõnevõrra kõrgem
(18%) on ka inimeste hulk, kes ei oska ei ühe ega teise väite suhtesseisukohta võtta.
Mõistmaks inimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremaleinfoallikale, siis paluti väljendada oma suhtumist väitesse, et "Minuarvates on võimalik internetiga samaväärset infot kätte saada ka raamatuteja ajakirjanduse vahendusel ". 46% oli selle väitega nõus ning leidsid, etraamatud ja ajakirjandus on konkurentsivõimeline internetiga. 34% ei olnudsellega nõus.
62% vastajaist nõustus, et "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, etteha tööasju ". Veidi alla kolmandiku (30%) ei nõustunud nendega. Arvutiheavy user'ite hulgas oli 46% neid, kes sellega nõustus ja 54%, kes sellegamitte nõus ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida vähem inimene on arvutitkasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab, et arvuti on selleks, etteha tööasju. Nende hulgas, kes pole arvutit kasutanud ning ei kavatsegiseda teha nõustub väitega 67% ja selle vastu on 20%.
